,,Ta sünnib meie sõbrana, ta usub meisse juba siis, kui ta silmad on alles kinni, veel enne kui ta sündis, andis ta end inimesele.( Maurice Maeterlinck)

 

Meie kodus on alati olnud pereliikmeks koer ja avastades Tiibeti Mastifi sai selgeks, et just see on ainuõige koer meie perele. Keerulise ja pika kujunemislooga tiibeti mastif on jõuline, paksu karvaga, suure südamega, mängimist armastav seltsiline, tingimusel, et arvestatakse tema vajadustega ja mõistetakse tema iseloomu erisusi, sobides nii kaaslaseks isegi nendele huvilistele, kellel muidu allergia tõttu on lemmiku pidamine piiratud.

Seega, kui olin endale selgeks teinud, et suudan kindlasti ehitada terve suhte enda ja oma koera vahel ja pakkuda talle õnnelikku, rahulikku ja tasakaalukat elu ning nautida meie koosolemist, oli otsus lihtne tulema, et meie perele on kõige sobivam kaaslane just tiibeti mastif. Ja ma ei ole kordagi pidanud seda otsust kahetsema. Usun, et ka keegi teine mitte, kes enda jaoks need eelpool toodud olulised asjad läbi suudab mõelda.

 

 

 

Oleme Eesti Kennelliidu ja Eesti Mastifite Tõuühingu liikmed.

 

 

 

Meie imelised ühised hetked…

 

 

Kasvataja eetika

 

 

 

„Ta sünnib meie sõbrana, ta usub meisse juba siis, kui ta silmad on alles kinni, veel enne kui ta sündis, andis ta end inimesele.“ (Maurice Maeterlinck).

 

Öeldakse, et piisab ühest koerast, selleks et olla õnnelik. Omada sõpra, kes armastab sind tingimusteta ja jäägitult – kellele see ei meeldiks. Aga et see suuremeelne, isetu olend su kõrval ka ise  täisväärtuslikku elu saaks nautida, on oluline midagi vastu anda. Iga koerakasvataja peaks teadma kasvatajaeetika põhitõdesid, millest kinni pidades on võimalik muuta see ühine aeg kõigi jaoks unustamatuks.

 

Endale sobiva tõu valikul, viib eetiline koerakasvasvataja ennast põhjalikult kurssi tõu kujunemislooga, uurib väga täpselt tõule omaseid iseloomujooni ning seda, kas ta sobib ka lastega perele, kui peres on pisemaid või kuidas on läbisaamine teiste loomadega, kui neid on rohkem. Kindlasti tuleb täpsustada, kas koer vajab suurt territooriumi või sobib elama korterisse. Kas saab hakkama talvel külmaga kuudis olles või peab talle tagama võimaluse viibida soojas siseruumis. Koera puhul kes on kohastunud elama ka õuetingimustes, tuleb tagada, et tal oleks võimalik vajadusel tuule ja vihma eest varju minna, seega peab tal olema kuut, mis kaitseb teda ilmastikutingimuste eest. Samuti peab talle olema tagatud kuiv ase.

 

Eetiline koerakasvataja annab enne otsuse tegemist endale selgelt aru,  kas tal on piisavalt aega ja soovi oma loomaga tegeleda, pakkuda talle hoolitust, hellust, liikumist ja distsipliini, arvestades seda kõike ka väga pikaajalises perspektiivis. Koera ei saa kõrvale lükata nagu asja, kui ta vanaks on saanud või kui on peremehel muud huvid tekkinud. Kui ta kord juba võeti,  jääb ta üldjuhul sulle kaaslaseks oma elupäevade lõpuni.

 

Kui tõug on välja valitud, viib eetiline koerakasvataja ennast kurssi ka tõule iseloomulike haigustega, et oleks teada, millele võib soodumusi olla ning kas on oskusi ja võimalusi hiljem selle kõigega tegeleda, juhul kui see vajadus peaks esile kerkima. Samas annab asjakohase teabe omamine ka eelise selleks, et ennetada teatud haiguste väljakujunemist või vähemalt avastada seda võimalikult varases staadiumis, kus see pole veel jõudnud suurt kahju tekitada.

 

Kui pereliikmeid on palju, tuleb koera kasvatamise ja tegelemisega seotud reeglid ning piirangud teha selgeks kõigile. Koer vajab järjepidevust. Ta peab teadma ning tunnetama, kes on karja juht. Tal on keeruline mõista ja võtta omaks nõudmisi, kui need ei ole üheselt arusaadavad. Kui mingisugune käitumisviis pole aktsepteeritav, peavad seda peegeldama kõik pereliikmed. Kui on väiksemgi kahtlus oskuses oma koeraga ümber käia, ei tohi karta pöörduda abi saamiseks kvalifitseeritud asjatundja poole, kellel on koeraga töötamises rohkem kogemusi.

 

Selleks et tagada võimalikult tervete ja heade tõutunnuste ning iseloomuomadustega järglaste saamine, viib eetiline koerakasvataja ennast väga täpselt kurssi ka paarituslooma valikul selle iseloomuomadustega, täpsustab kõiki olulisi tervisenäitajaid ja tutvub sugupuuga. Kui koerakasvatajal endal, on pesakonnas mõni loom, kes oma käitumisomaduste või pärilike haiguste poolest, ei sobi tõu jätkamiseks, tuleb seda julgelt endale tunnistada ja mitte lubada paaritamist. Eesmärgiks ei saa olla igal juhul kutsikate muretsemine ja hiljem nende mahamüümine. Meie kõigi huvides on aidata kaasa sellele, et tõule ebasobivaid iseloomuomadusi ja pärilikke haigusi ei kanduks edasi.

 

Eetiline koerakasvataja tunneb alati huvi ka oma kutsikate hilisema käekäigu vastu. Ta tutvub koerahuvilistega, kes kutsikat osta soovivad, uurib kas neil on pakkuda selliseid elutingimusi, mis vastavad looma vajadustele, arvestades tõu iseärasusi. Ta aiatab ja juhendab hea meelega värskeid koeraomanikke ning jagab vajalikke nõuandeid ka hiljem, kui seda vajatakse. Ta on huviatud sellest, et kutsikad saaksid mitte lihtsalt hea kodu, vaid et seal saaks tingimata üles ehitatud terve suhe nende ellu tulnud koeraga.

 

Korakasvataja kohustustus on tutvuda kindlasti ka oma elukohajärgses omavalitsusüksuses kehtestatud loomapidamisreeglitega. Eeskirjade mittetundmine ei vabasta koerapidajat nende täitmise kohustusest. Samuti arvestab iga eetiline koerkasvataja, et loomapidamiseks ettenähtud territoorium oleks turvaliselt piiratud. Koer ei tohi pääseda üksi vabalt liikuma väljapoole selleks ettenähtud ala isegi siis, kui ta on hästi sotsialiseeritud ja ei kujuta otsest ohtu teistele inimestele. Sõiduteele ettejooksnud koer võib põhjustada kurbi tagajärgi nii liiklejatele kui koeraomanikule, hoolimata sellest, et ta on väga sõbralik.

 

Koerad kujundavad meid ja meie elu, kui selleks vaid võimaluse anname, unustamata ülaltoodud põhitõdesid. Lühidalt ja tabavalt on aga koera ja inimese suhte kokku võtnud J. Evans: „Me anname koertele oma kodu, aja ja armastuse. Vastu ananvad nad meile kõik – inimesed saavad parema tehingu.“

Ruuta Arumets

Eesti Kennellidu kasvatajakoolitus 2017